aprill 9, 2007

Kallis M.

Oleme Sinuga koos olnud koos juba mõnda aega. Kord paremas ja halvemas.
Vahel on tõesti olnud raske leida eesmärki või otsust, kui Sinule mõeldes pole olnud kõhklusi.

Vahel käitun nagu väike pime ahv, kindel endas kuulamata Sind ja teisi. Kui tulid mu juurde lükkasin Su tõesti nii mõnigi kord eemale mõistmata juttu ja tahet. Mul on nende kordade pärast kahju, vahel tundub et neid kordi on olnud liiga plaju, kuid loodan veel lunastusele ja olla tähelepanelikum. Õnneks kangekaelsus ei luba Sul anda alla kergelt, sellega annad mulle teenimatu hüve. Peaks vaid sosinad ei lämbuks tuhmistunud kõrvades.

Esmakordsel silmast-silma kohtumisel lubasin Sulle näidata maailma, olla Su kõrval nii heas kui halvas, valvata Su üle ometi piiramata Sinu algatust ning soove, vastata küsimustele . Osa on täitunud, teine täitumas ja ka kolmas osa saab teoks.

Tänan Sind hetkete eest.

Puhun tasa Su hingele, et oleks soe,

T

Advertisements

süütuse süüst

veebruar 18, 2007

miks ema ei õpetanud meid elama? miks isa ei keelanud meil tegemast vigu?

lootsid nad et meie ei korda nende tehtuid vigu; nii mõnigi kord nuttes ja ahastades ning vaevates end.

kuulaja kuuleb ainult seda mida ta tahab kuulda.
kui lihtne on näidata näpuga unustades näitaja.


palavik

veebruar 14, 2007

unetud mõtted tormavad ringi tühjas toas. mis hoiab neid kinni, miks ei lahku nad juba. Ons aken kinni või kinni nad seotud? Löö katki aken, verista oma käsi, lahkudes löö pea vastu piita, et mälestuseks oleks muhk, arm või raamid. Siiski ette vaata, aken on kõrge. Parem olla sellest üle; ronida katusele. Põhjas ei tea kas on kedagi ootamas, kokku korjamas peale puhumas. Mälestused jäävad. Oled sa üle või alla või hoopis olemata.

Kõik on kaduv. Hapnik, armastus, kirg, liblikad kõhus, nali, elu. Kõik on kinni ulmades. Mõttepiirid on hägused, otsuseid pole.

Sa oled puutnud mind ja sind. Valus on sinul ja minul. Nähtamatud niidid rippuvad aknaraamidelt üle ahju unedesse. Vahel niit heliseb vahel katkeb. Köit neist kiirelt ei tee kas poomisnöörikski enam jätkuks. Või päikesekiired mis vaatavad me hinge lõhestades üksi- ja unustust?

unetud mõtted tungivad kabiini, lämmatab sinise suitsuga, hammustab hingest küüslauguna mõjuvat vaktsiini. Ükskõiksuse siidina on vaim kangana lahkunud läbi sõrmuse, vajunud põrmu –  seal oodatakse aimu – noppida või lõigata mälestusi õrni.

vaid katkine aken ägiseb tuules


elav liha

jaanuar 27, 2007

Inimese keha on hämmastav. Pane nina vastu selga ja avastad maailma. Pisikesed lohukesed, kühmukesed, ribide piirjooned embamas keha.
Kui vähe on teravaid jooni! Pehmed kurvilised üleminekud käteks, jalgadeks ja peaks. Pingutades pisut lihaseid muudab keha iseloomu nagu kaameleon. Muutub kuju, toon vahel lõhngi. Siin seal pehmed karvakesed isetult turris või kräsus.
Hämmastunult imetled mida suudab teine keha esile kutsuda. Vallandub selline dünaamiline virr-varr millesse võib uppuda. Tõmbad sõrmeotsa servaga juustepiirist üle õla varbani ühe pehme sikksakk joone kord kiirustades kord teona ei-sammugi-tagasi. Tõsisemal hetkel võtad väsimuse peletuseks välja sooja lõhnava kehaõli ning hakkad välja suruma seda igapäevast hallust, peletama tobedaid askeldusi. Vaatad pisikest imet kuidas kõik saab puhtaks, voolavaks, isemoodi unustusse vajunuks. Loed oma mantrat. Paned peagi silmad kinni, on ainult puudutus. Viguri ajel kõditad sule või juuksetuti otsaga õrritamiseks mõnd kohta, tasandades kohe selle pehme peo silitusega.
Sellesse võiks uppuda.


Armukadeduse pimedus

jaanuar 27, 2007

Armukadedusest ei ole vist meist keegi puhas. Olgu see siis lapse mossitamine, kui kellegi teisega rohkem tegeletakse või teismelise solvumised soosingu pärast. Rohkem teatakse küll juhtumeid kus partneri omamissoovist, või otsesõnu kadedusest, blokeeritakse viisil või teisel teise inimese endaks olemine.

Põhjuseid leitakse endajaoks palju, ega seda sageli endale teadvustatagi. Sageli pole tegu muuga kui iseendaga mitte läbisaamine, logisev suhe, rääkimata jutud. Tulemiks kas nurgas mossitav toi või kriiskav fuuria. (vägivalla ja parandamatu iseloomu jätame välja). Torsmokk hoiab kõik endas sees jätab vahelduva eduga mulje et kõik on hästi kuid mürgitab siiski kõik. Lamendilööja saab tegelikult kõik endast välja valada, kuigi peale pikset on värskem õhk, on see ühepoolne ning ka alandav.

Kes oskab kuulata see kuulab, kes oskab näha see näeb. Armukadedusest õppimine avardab maailmamõistmist enda ja teiste inimeste tunnetust. Ilma nende õppetundideta ei oleks me need kes me oleme. Põhjalik õppetund võib nö kohale jõuda pärast tõsist põhjaskäimist, kus on tehtud endale ja teistele väga haiget. Mõned taastuvad ning saavad rikkamaks mõned mitte ning jäävad virelema.


Ikka. Veel. Alati.

jaanuar 23, 2007

Mõtted kaunistavat inimest. Mõtlev olend. Aga mõtted sinu sees eriti kui sa neid välja ei ütle-näita on ainult pool mõttest.

Vahel on ilus ka mõtetega mängida ilma välja näitamata, need on vast eelmõtted.

Mina armastan. Ikka. Veel. Alati. Igavesti.